Kolmapäeval, 8.nda juuni hommikul sõitsime 21 pealise seltskonnaga Piusale. Sõit toimus kahe rongiga. Piusal alustasime oma retke Piusa koobaste külastusega.
Seal rääkis meile giid huvitavat juttu Piusa koobastest ja tema ajaloost. Koopas nägime palju põnevat.
Peale Piusa koopaid viis meie tee edasi Mustjärve äärde. Selle 17 kilomeetri jooksul saime nii vihma kui ka päikest. Teel tegime pause ning saime ka midagi hamba alla pista.
Teekond oli pikk ja väsitav, kuid tuju oli väga hea. Kohal olles lükkasime püsti telgi ja osad tegelased läksid suplema. Vesi oli soe, kuid välja tulles oli päris jahe. Lükkasime tule käima ja saime süüa.
Peale söömist oli tuju hea ja saime lõkke ääres juttu rääkida. Deisil oli kaasas vahukommid ja see oli tema esimene toidukord päeva jooksul. Elasime kaasa ka Eesti vs Portugali jalgpalli mängule.
Läksime ära telki puhkama ja Bert hakkas telefonis möllama
Öö oli soe, kuid hommik kiskus jahedaks. Sõime ära hommikusöögi ning panime kokku telgi ja teekond sai jällegi alguse.
Peale 3 km kõndimist läbi metsa, jõudsime vaatetorni, kuhu julged mehed Lauri ja Neeme üles läksid, et seda hetke jäädvustada, kuid alla tulemisega tuli Lauril raskusi.
Järgmisena möödusime järvest, kus tegime väikese peatuse.
Suundusime mööda laudteed edasi kuni Valgjärveni. Seal kosutasime kõhtu ja osad julgemad käisid ujumas. Eriti kuulsaks sai Rando kurgisalat, mis maitses kõigile. See koht oli nii mõnus ja hubane, et keegi ei tahtnud sealt lahkuda, kuid kahjuks me pidime.
Viimane peatus oli meteoriidikraatris, kus saime läbi kõndida kraatrist ja Deisi nägi konna.
Rongiga Tartusse jõudes pidime me ümber istuma bussi peale ning meil oli piisavalt vaba aega, et külastada kohalikku kabanduskeskust,
Me kõik jäime reisiga väga rahule. Saime omal nahal tunda mida õige matk tähendab. Täname kooli ja õpetaja Neemet sellise toreda matka eest ja loodame, et see ei jäänud viimaseks.
